Gladioolid, meie lemmikud

Siin on mõned fotod varasematest aastatest. 

 

  

  

Eelmisel aastal meie gladioolid täiesti ebaõnnestusid. Õienuppe ajasid uhkelt, aga lahti ei läinud ükski, vaid hakkasid juba nupus olles kuivama ja mädanema. Hiljem lugesin, et ripslaste töö. Püüdsin vastavalt õpetusele sibulad varakult üles võtta, vigastatud välja sorteerida, korralikult kuivatada. Säilisid üle talve garaažis pappkarbis. Kevadel said gladioolisibulad maha 19.mail.   

Nüüd on igati kenasti õitsenud, kuigi õied ei ole paljudel eriti suured. Lugesin ka kusagilt, et sibula vananedes jäävad õied väiksemaks, selleks peaks mõõtma sibula kannaosa (kus juured olid). Kui see on väga suure läbimõõduga, siis ei tasu enam istutada. Aga mis see liigne läbimõõt olema pidi, ei mäleta ja veebist seda tarkust enam üles ei leia. Kui leian, siis täiendan siin infot ka. 

Esimesed õitsejad olid 26-27 juulil:

 

Praegu on palju õisi järjest tulnud ja veel tulemas. 

  

Eriti uhke isend oli vaasis üle 10 õie korraga lahti ja alumised ei näidanud kuivamise märke. Imeilus!