Iluaed - istutatud ja isetekkeline

Need fotod on  eelmisest suvest. Ise meie kivide peale kolinud kukehari on ära õitsenud, istutatud lavendel ja pune on täies õies, peidavad enda taha ka iisopi, millele ilmselt tuleb uus koht leida. Kõrgel hõljuvad paari istutatud kollase tähtpea õied ja paistab ka ise ilmunud naistepuna, mille peenra keskel oleva suure puhma on sipelgad pikali ajanud. 

 

Ja siin all see kukehari koos paremal nurgas elutseva käbiheinaga kaks aastat tagasi. Siis ei olnud käbihein veel uusi väikeseid taimi külvanud. 

Meie istutusalad on kaetud kivimultšiga, mille probleemid ladusin ritta selles postituses. Kõige rohkem tekib igasugu jama, kui kivide vahel hakkavad kasvama ise meile ilmunud taimed, nagu see kollane kukehari eesaias maranate ees, igal pool elutsevad naistepuna liigid, samuti võrkkiikede juures põõsaste all metsmaasikad. Ja isekülvi annavad kollane tähtpea 'Moon Dance', suureõieline käbihein 'Bella Tiefrosa' ja lisaks veel pune. Ja kukehari, mis sipelgate poolt rüüstatuna kohati kõige parem välja ei näe. 

Siin fotol kukeharjad, all vasakul käbihein, üleval paremal tähtpead. Enne ja pärast kevadist korrastust:   

 

See käbihein on meil juba vanem asukas, uued taimed on ka õitsema läinud - isekülvil annab seemnest tavaliste, mitte sordiomaste õitega taimi, mis on näha all fotol suureõieliste taga, väiksemad tumedamad lillad. Ka need on kenad, aga no ikka palju, andke andeks. 

 

Kollase tähtpea isekülv tundub olevat sordiomane. Praegu on tähtpea puhmad lumikellukeste lehtede varjus, neist paremal on näha ohtralt isekülvist tulnud pisikesi taimi. Suure osa rohisin välja, mõned liigsed veel jäid, võib-olla naabrinaine soovib omale. 

 

Kõik need rohked õitsejad meeldivad putukatele väga ja jätan alles nii palju kui võimalik. Kõige rohkem meeldib mummidele muidugi kukehari, aga selle ilu on väga lühiajaline, pärast on see kõik üks kole kuivanud sodihunnik.   

Kaks aastat tagasi ostsin Bauhofist paar potti Makedoonia äiatari. Teoreetiliselt on see lühiajaline püsik - esimesel aastal lehekodar, teisel õitseb ja kauem enamasti ei olegi, ainult eriti sobivates tingimustes jääb pikemaks. Meil on nii algsed kui ka tohutul hulgal isekülvi, mida ma ilmselt nüüd hakkan ära jagama. Siin on see keskmine puhmas istutatud, allpool muru servas on isekülv ja need pean ilmselt välja võtma, lamanduvad muru peale ja segavad niitmist. 

Siin all on eelmise suve pildid. Esimene juuni keskel, teised juulis. Äiatarist vasakul on lilla metssalvei 'Caradonna' ja taga õitseb rikkalikult naistenõges 'Walker's Low'.  Ja teiste vahel seda meil igal pool kasvama hakkavat naistepuna. Kõik nad on mummide suured lemmikud.