Siin on lugu sellest, miks ma vahepeal ei jõudnud avaldada ühtegi postitust ei aias ega köögis tegutsemisest. Järgneva saaga postitasin pärast mitmeid kirjutisi Harku valla elanike FB grupis 31.07.2025. Selgituseks veel, et mõned vallajuhid räuskavad igal võimalikul teemal ja püüavad enne valimisi punkte, aga tigude kohta käivate postituste juures ei ole neist keegi sõna võtnud. Kõik on kuss.
Suurem osa tigusid tuleb aladelt "eikellegimaal", kuhu osad kohalikud on oma aiajäätmeid vedanud.
Siin on suur hulk postitusi võitlusest limaste hispaania teetigudega, aga kohalikud muidu igal teemal räuskavad „rahvamehed” jagavad aplausi oodates parkimiskaarte ja viskavad palli. No ilmselt ei saa seda kõike vahepealse koalitsiooni ja kastirataste ja muu sellise kraesse veeretada. Kui mõni rahvamees avaldaks postituse, kus sellele limasele teemale ka mingi tegelik lahendus pakkuda on, siis oleks ma valmis seda postitust isegi siis laikima, kui see on kirjutatud läbivalt suurte tähtedega ja ka muul viisil veebisuhtluseks täiesti sobimatu. Vat selline meeleheite tase, eks ole.
Ja sellises kontsentratsioonis meeleheidet, nagu ma Ironmax Pro teomürki jagades nägin ja lugusid kuulsin, ei ole ma ka vist elu jooksul näinud. Inimesed tahaks ka lapsega mängida, raamatut lugeda, telekat vaadata.... aga ei saa. Teoorjus ootab. Südametunnistus on ravimatu haigus.
Hr looduskooli juht siin kusagil vestluses soovitas kokku korjata, hoiatas mürgitamise eest ja julgustas, et mõned kohalikud liigid juba hakkavad neid tarbima, metssead näiteks. Mul on siin aias küll lepingulised jänesed, kes vabastavad mind viljapuude alumistest okstest. Ja rebased, kes söövad ära allesjäänud madalamate okste murelid ja jätavad uute puude külvamiseks murelikivid koos väetiseportsuga muru peale. Loom teeb, mis oskab. Ja varblased, kes vabastavad mind ülemiste okste murelitest ja püüavad väetist laotada otse allesjäänud murelite peale. Nojah, lind ka teeb, mis oskab. Kuldnokkadega mul lepingut ei ole, need vabastavad kõigest. Ja mis kuldnokast alles jääb, sellest vabastaks teod, kui ma oma aiast väljas kaldapealsel korjamas ei käiks. Kui kellelgi on neid lepingulisi metssigu saata, siis võtan rõõmuga vastu. (Ja tühja see katk.)
Teate, armsad loodusinimesed, selle kokkukorjamise soovitusega olete jäänud ca 5 aastat hiljaks ja räägite seda valedele inimestele. Kes korjavad, on seda juba pikalt teinud ja enam ei jaksa. Te mõistate südametunnistusega inimesed jätkuvasse teoorjusse!
Mina olen üks neist loodusesõbralikest ullikestest, kes suuremast mürgitamisest on püüdnud hoiduda ja pannud sellega oma isikliku elu pausile. Olen mürki külvanud tee äärde ja mõnedesse tõeliselt tiheasustatud „teopesadesse” (paari meetri läbimõõduga ala kõrges heinas, kus iga kõrrekese küljes ripub pruun jäletis), kuhu igaks õhtuks jälle uus paarsada isendit koguneb.
Saatsime millalgi enne mürgiostu (https://www.facebook.com/groups/108000992558063/permalink/24492274017037421) valla spetsialistile ka kirja, palusime elanikele selles võitluses tuge ja pakkusime selleks mitmeid võimalusi. Vastuses selgus, et ükski neist ei sobi. Ainus, mille spetsialist vastu võttis, oli meie valmisolek talgute korraldamisel abiks olla. Aga mina seda enam ei tee.
Neid pagana tigusid olen lõikunud alates 27.juunist (https://www.facebook.com/groups/108000992558063/permalink/24413918178206339/). Jah, lõikunud, sest minu laialt ettevõetud alal on neid kohutaval hulgal ja ma ei jaksa neid kanda ega utiliseerida (ja üldse: kuhu selles koguses?). Selle aja jooksul olen:
1) saanud sõimata, et korjan vales kohas, sest mujal on rohkem;
2) saanud noomida, et lõigun, sest peaks kokku korjama;
3) saanud naeratusi ja lehvitusi möödujatelt (see on mind seni veel tegutsemas hoidnud);
4) kuulanud leebet loengut sellest, et kõige humaansem on sügavkülmutamine.
Selle viimase kohta tahaks armsale tütarlapsele mainida, et looduses ei ole midagi humaanset. Kõik on oma elu ja toidu eest väljas. Kasvatan väga suure osa oma pere toidust ise ja see võitlus on minu jaoks seega väga isiklik. Tigu ei mõtle, et mul on Selver lähedal ja nälga ma ei jää. Ei ole humaanne, et ta mu pere nälga mõistab. Ei ole humaanne, et ma seda päästetud saaki ei saa sügavkülmas hoida, vaid pean seal röövleid humaanselt viimsele unele saatma. Minu hävitatavate koguste juures peaksin tegelikult rentima külmlao. Ja ei ole ka humaanne, kuidas nad elusast peast kohalikke kojaga kiritigusid söövad.
Kolm õhtut olen vahepeal ära olnud, nii et mu 27.06-31.07 ristisõda on tänasega kestnud 32 päeva. Tegutsesin olenevalt päevast 200-300m alal Kalda tänaval klindi ääres kõrges heinas igal ööl 2-3 tundi ja hommikul vähemalt 30 minutit lisaks. Ka miinimumi järgi olen seni teinud 2,5x32=80 tundi ehk kaks töönädalat ühiskondlikult kasulikku tööd. Mees küsis hiljuti üsna vaevatud olekuga, et kaua ma veel sõdin. No ei ole normaalne, kui naine jõuab enamasti tuppa alles 1.30 ja alustab hommikul hiljemalt 8 uuesti. Olen hommikuinimene ja öötööd teha enam väga ei jaksa. Nii ongi, et minu rohelised silmad vaatavad nüüd rohkem nende siniste graanulite suunas. Oma aias ja komposti juures poputan kohalikke seatigusid edasi, aga kalda peale külvan mürki suurema kaarega. Ja talgute korraldamise jätan neile, kes seda teha jaksavad. Loodetavasti leiavad ka vähemalt mõned seni ükskõikselt jäletistest üle astuvad inimesed endas selle sädeme ja annavad oma panuse meie elukeskkonna heaks.
Sellel fotol on põuasel 27.juulil kl 00.55 kaldapealse looduslik lilleniit, mille olen oma käikudega suuresti maha tallanud. Vihmaga on neid tüüpe rohkem. Maa Kalda tänava kõrval klindi ääres kuulub Karumaa OÜ'le, kes seda ei hoolda. Osad selle vastas asuvate majade elanikud niidavad seda ala, enamjaolt on seal siiski kõrge hein, kuhu ka mürki on raske külvata, tigude korjamisest rääkimata. See hein tuleks maha niita ja ära vedada, sest maha jättes elutseb see fauna seal edasi.
Kommentaarid
Postita kommentaar