Krookused on nüüd juba igas võimalikus kohas õide läinud. 

Nädalavahetus oli kaunis ja päikseline, kuigi varjus üsna jahe. Mesilasi oli jälle näha. Ja üks eriti vilgas lepatriinu kihutas põõsaste all ringi. Vahepeal tuustis pikemalt lehtede all ja siis lidus jälle edasi. 

10.märtsil nägime esimest haneparve üle maja lendamas. Meie maja jääb täpselt nende igapäevase pendeldamise tee peale: hommikul mere poole ja õhtul heinamaale. Nüüd on iga päev suured linnuparved üle lendamas, aga seda lindudest mustavat taevast õigel ajal filmima ikka ei jõua. Midagi jäi mõned päevad tagasi ikka pildile ka.  

Olen pikemat aega iga päev natuke viljapuid lõiganud. Murelid on meil nii suured, et ainuüksi nende hoolikam trimmimine üle mitme aasta võttis päevi. Ilmad olid ka vahepeal nii tuulised, et kõrge redeli otsas kõlkuda üle poole tunni korraga ei jaksanud. Siin on mõned pirnioksad, mis madalamal laiutasid. Üles latva pean veel jõudma. 

17.märtsil oli hommikul natuke lund ka maas, tütar tegi rattaga kooli sõites lumejälgi.